Pašinjan: vähemalt 2 KJLO «liitlast» aitas Aserbaidžaanil ette valmistada sõda meie vastu (1)

«Ma tean vähemalt kahte riiki kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsioonist, kes osalesid sõja ettevalmistamisel meie vastu,» ütles Pašinjan kolmapäeval Armeenia parlamendis.

Armeenia peaministri avalduse vallandas Valgevene riigipea Aljaksandr Lukašenka öeldu, kui ta 15–17. mail Aserbaidžaanis  riigivisiidil oli. Lukašenka tunnistas sisuliselt, et enne 2020. aasta teise Karabahhi sõja algust arutas ta Aserbaidžaani liidri Ilham Alijeviga võimalikke sõjalisi meetmeid, mida võtta Armeenia vastu, ning et nad jõudsid koos järeldusele, et on võimalik saavutada võit sõjas.

«Ma meenutan meie vestlust enne sõda, enne teie vabastavat sõda, kui me pidasime lõunasöögi ajal filosoofilist dialoogi. Toona jõudsime järeldusele, et võit sõjas on võimalik. See on oluline. Ja siis leppisime kokku, et pärast sõda algab kõige raskem aeg, kui on vaja taaselustada teie vabastatud maad, alustada uuestisündi. Ja nüüd on just see raske aeg, kui me peame need maad taaselustama, me peame inimesed tagasi tooma. Te olete võitnud, te olete hoidnud kinni võidust. Nüüd on aeg taaselustada. See on praegune aeg, see on suur töö, ja võib võtta viis, võib-olla kümme aastat, et kõike saavutada,» vahendab Jam-News Lukašenka öeldut Alijeviga kohtudes.

Armeenia president aga otseselt teist KJLO liitlast, kes väidetavalt Aserbaidžaani aitas, ei nimetanud, kuigi tõenäoliselt pidas ta silmas Venemaad.

«44-päevase sõja ettevalmistamisel ei olnud meie liitlased meie poolel. Ja mul on hea meel, et mul õnnestus panna Lukašenko seda avalikult ütlema. Ma jätkan neid katseid. On veel inimesi, kes peavad sellest avalikult rääkima,» ütles Pašinjan.

«Valgevene president ütles seda, mida ma olen püüdnud Armeenia Vabariigile öelda juba neli aastat. Mitte meie poolel ei ole meie liitlased osalenud 2020. aasta 44-päevase sõja ettevalmistustel [...] Need riigid imiteerisid seda, et nad tahavad meid aidata, või et nad väidetavalt aitasid meid. Kuid ma tahan öelda, et see sõda ei toimunud isegi mitte Mägi-Karabahhi pärast – nad on Mägi-Karabahhi küsimuse omavahel juba ammu ära lahendanud,» vahendab news.am Pašinjani öeldut.

Samuti kordas Pašinjan väidet, et välisjõud üritavad kukutada tema valitsust, ning et Aserbaidžaani agressiooni on selleks otstarbeks ära kasutatud. Samuti üritatakse Pašinjani sõnul protestidega Aserbaidžaaniga piiride piiritlemise vastu teda kukutada.

Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova nõudis neljapäeval Pašinjanilt kahe riigi nime väljatoomist. «Huvitav, millistest riikidest rääkis Armeenia peaminister? Kas me peaksime selle kõik ära arvama või ütlevad nad seda meile hiljem?» vahendab RFE/RL Armeenia haru Zahharova sõnu. «Ma arvan, et oleks üsna loogiline need nimetada, kui nii tõsiseid avaldusi tehakse. Aga jätame selle ametliku Jerevani teha.»

Eile teatas Venemaa, et kutsub enda suursaadiku Armeeniast tagasi konsultatsioonideks. «24. mail kutsuti Vene Föderatsiooni suursaadik Armeenia Vabariigis Sergei Kopyrkin konsultatsioonideks Moskvasse,» ütles Zakharova lühiavalduses.