:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/11/16915011t1h9b8c.jpg)
Euroopas on Venemaa tegevusest ühtne arusaam, kuid samas tasub ELi tsiviilluureameti direktori Daniel Markići sõnul pidada piiri kõikjal Venemaa karvase käe nägemisega, sest see lubab sealse režiimi liidril Vladimir Putinil tunda end Supermehena.
Varem pikalt Horvaatia luureteenistust juhtinud Markić on alates mullu sügisest ELi luure- ja situatsioonikeskuse (EU INTCEN) eesotsas ning kinnitas usutluses Postimehele, et isegi kui eri maade julgeolekuametite ohutaju on erinev, on see pigem hea, sest nii saab riikide tugevusi kombineerides kokku mitmekülgsema pildi, mille baasil Brüsselis otsuseid langetada. Muu hulgas koostab Markići juhitav keskus analüüse, millele toetudes sätivad ELi julgeolekupoliitikat Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ELi välispoliitika juht Kaja Kallas.
Mõne aasta eest, kui juhtisite veel Horvaatia luuret, ütlesite Politicole, et luurekoostöö toimib kõige paremini kahepoolselt ning kui laua ääres on liiga palju inimesi, muutub asi keeruliseks. Kuidas sellega toime tulla ELis, kus laua ääres on 27 maad?
Arvan seda ikka veel, kuid toona juhtisin ma teenistust, mis tegeles operatsioonidega. INTCENi eripära on see, et me ei tegele operatsioonidega. Nii et nüüd vaatan ma asja teistmoodi. Nüüd tahan ma kasutada 27 luuresüsteemi ja veel mõne teise usaldusväärse partneri – kes pole tingimata ELis – operatsioonide vilju. Nüüd on minu perspektiiv mõnevõrra teine.